Sõbrapäeva puhul keerame vindi üle ja teeme oma sõpradele pakkumise, millest on võimatu keelduda:-)

Sõbrapäeva hommiku, lõuna või õhtusöök kahele

14.02.2009.a. kell 10.00 kuni 23.00

 Eelroog: Kreeka ürtidega maitsestatud feta juustu ja Kalamata oliivi suupistetaldrik

Põhiroog: Kanafilee veini-chillikastmes

Dessert: Maasika-besee-vahukoore maius

Joogikaart menüü juurde:

Kannuga sidruni-jäävesi

Pudel Robertson Winery Shiraz veini

Kannuga roheline tee maasikatega

Menüü hind kahele inimesele on  500.- EEK

Laua broneerimiseks helistage restorani telefonil 6612612 või saatke e-mail aadressile: meeli@meeli.ee

Romantilise õhkkonna tagamiseks oleme sunnitud kohtade arvu piirama!

 PS! Kui Teil on oma romantiline lemmiklaul või plaat, siis võtke see kaasa!

Tallinna kesklinna südames on meie kõigi rõõmuks mõnus ja hubane restoran Meeli. Maakri tänava ja Tartu mnt nurgalt leiad söögikoha, kus veeta aega perega, sõpradega või äripartneritega.  Kolmes erinevas saalis ning avaral terassil möödub söögielamus ainult positiivses noodis.                

Restorani avapidu

Lisaks sellele saab häid lõunatoite kiire tööpäeva vahele ja kõike seda mõnusa teeninduse saatel. 

Kindlasti ei unusta Meeli restoran ka Teie olulisi tähtpäevi ning sündmusi. Võta ühendust ning kindlasti leitakse just Sulle parim variant tähistamiseks.  

Ilma pikema jututa – läheme kõik mõnusat söögielamust nautima!

Meeli Retoran

Maakri tn 19/21

www.meeli.ee

Vabandame ebamugavuste pärast ning soovime kõigile mõnusaid reise

Vabandame südamest apsaka pärast ning loodame mõistvat suhtumist.

reisipank.ee meeskond

See tähendab India konkani murrakus „kuidas läheb?” Goas võib säärast väljendit kuulda üsna tihti, just nii on kohalikel kombeks sind tervitada. Goad ühe sõnaga iseloomustada on sama raske kui araabia merd pudelisse panna. Araabia meri on ööpäevaringselt soe, nii et vahet ei ole, kas minna suplema varahommikul või hilisõhtul. Mõnus tunne on alati garanteeritud.

Goa on väikseim India osariik. Goa oli ligi 400 aastat portugallaste võimu all, millest on ühe positiivse märgina jäänud meeletult palju koloniaalstiilis arhitektuuri, eriti villasid, mida võib kohata kõikjal. Küsides kohalikelt villade ostuvõimaluse kohta suveresidentsiks, teatati mulle, et mõned aastad tagasi võeti Goas vastu otsus keelata müük välismaalastele, kuna seda hakati tegema massiliselt. Kinnisvara hinnad tõusid tänu sellele lakke ja kohalikud ise ei jaksanud endale enam kodu osta. Küll aga saab villasid ja kortereid vabalt rentida. Väike näide: kõigi mugavuste ja tehnikaga sisustatud korter magusaimas turismipiirkonnas maksab umbes 1500 Eesti krooni
kuus, villa rentimine aga 3000–4000 krooni kuus.

Goa on väikseim India osariik, mis liitus Indiaga kõige hiljem. Samas on ta teistest osariikidest tolerantseima keskkonnaga, mille tõttu on ka kujunenud turistide meelispaigaks. Goalased ise võivad rääkida näiteks nii hindi kui ka inglise keelt. Turistidele on väga mugav tõsiasi, et peaaegu kõik goalased valdavad inglise keelt. Usk ja usundid on Indias väga olulised. Enamik inimesi on hinduistid, teisel kohal on katoliku usk, krišnaism jne. Hindu templid oma rituaalidega on tõeline vaatamisväärsus.

Kogu aeg soe. Garanteeritud on, et Goas on kogu aeg soe. Parim aeg reisimiseks on november kuni aprill, mil päevane temperatuur jääb keskmiselt 30–35 kraadi ringi. Merevesi on ööpäev läbi 25–28 kraadi. Pärast aprilli hakkab kliima vaikselt muutuma talumatult kuumaks, algab mussoonvihmad periood ning meres on ujumine võimatu. Kusjuures õhk on Indias mõnusalt soe-niiske ja pehme, mis sisuliselt tähendab seda, et naised ei pea kunagi kasutama kehakreemi või juuksepalsamit! Isegi pärast korduvat soolases meres ujumist ei vajanud keha niisutamist.

See võib tunduda uskumatu, kuid nahk muutub sealses kliimas lihtsalt nii pehmeks, et vajadus igasuguste kreemide järele kaob. Samuti sain ma kiiresti aru, miks kõigil india naistel nii kaunid ja lopsakad juuksed on – ka minule tundus teise nädala lõpus Goas, nagu oleks keegi mind uue koheva soenguga õnnistanud.

Värvid, lõhnad, maitsed ja helid. Värvid. Kui meil kohtab pigem mustades, hallides ja pruunides toonides rõivaid, siis Indias valitseb suur värvikirevus: türkiissinine, rubiinpunane, roosa oma kõigis variatsioonides, lavendlivärv, kuldkollane, salatiroheline, lumivalge, kuldsed ja hõbedased tikandid ning loomulikult mustrid, mustrid, mustrid…

Lõhnad. Goas ringi liikudes võis pidevalt tunda erinevaid aroome, mis reeglina on tugevad ja intensiivsed. Enim võis eristada viirukiaroome, kuna kohalikud armastavad väga viirukit põletada. Samuti kõikjal levivaid vürtsiste toitude lõhnu ning õhusoojuse lõhna (!).

Maitsed. Indias on kombeks süüa vürtsikaid toite. Selles piirkonnas on ka palju vürtsifarme, kus kogu toormaterjal otse värskelt kasvamas. Neid on võimalik ja minu meelest lausa soovitatav igalt poolt koju kaasa osta. Jookidest tasub hommikuti kindlasti tellida värskelt pressitud apelsini-, mango- või banaanimahla, sest erinevalt Põhjamaadest on tooraine absoluutselt värske ja hiljuti samast riigist korjatud. Kuulus on ka India must rumm, mida kutsutakse Old Monk. Maitselt ületab see rumm nii palju reklaamitud Bacardi kui ka kõik muud Euroopas tuntud kaubamärgid.

Helid. India helidest märkimisväärseim on autosignaali hääl (tuututatakse absoluutselt kogu aeg, nii üksteisest möödudes, sõidurida vahetades kui ka lihtsalt tähelepanu püüdes). Samuti on nii kohvikutes, tänaval kui ka indialaste autodest võimalik kuulda indiapäraste rütmidega muusikat, mis teeb kõikidel kuulajatel hinge soojaks ning paneb keha iseenesest kaasa liikuma. Goa puhul on noorematele muusikasõpradele ilmselt tuntud muusikastiil, mis on just sellest piirkonnast välja kasvanud – goa trance.

Naiste ostuparadiis. See koht päikeserannikul on naiste jaoks 100 protsenti ostuparadiis! India on alati kuulus olnud oma kangaste, käsitöö ja kaunite ehete poolest. Ja loomulikult
on hinnad nendel toodetel meie mõistes harukordselt odavad. Mõned näited: imekaunid
tikanditega maksimumsuuruses voodikatted: Indias ca 500–700
Eesti krooni, Eestis minimaalselt paar tuhat krooni, Tiibeti originaalsetel hõbeehetel on hinnavahe Eestis pakutavaga ligi 3–4-kordne. Puhtast siidist ja kašmiirist suured sallid maksavad Indias 200–300 krooni, Eestis ligi tuhat krooni või enam. Lisaks on soodsa hinnaga kõikvõimalikud suvised ja originaalsed India stiilis riided. Populaarseim neist on sari – kuni 7 meetrit siid- või šifoonkangast, millest india naised spetsiaalseid voltimisvõtteid kasutades keeravad endale igal hommikul selga kleidi, ja selles võite näha ringi liikumas enamikku sealsetest naistest. Kusjuures nad kannavad maani sahisevat sarit nii väärikalt ja sirge nseljaga, et vaata ja imesta. Loomulikult näeb seda riietust tänavatel kõikvõimalikes kirevates toonides. Ega sellises päikeseriigis tagasihoidlikke toone kasutatagi!

Kindlasti võib öelda, et India tee, eriti Darjeeling, on kaubaartikkel, mida soovitaksin osta kindlasti kaaluga mõnest tõelisest India teepoest, sest nii sealne interjöör kui ka personal pakub teile väga hea teenindusega kustumatu elamuse. Ostude tegemiseks on parimad kohad sealsed turud ning populaarsetes turismipiirkondades tee ääres asuvad ärid. Oluline on ära mainida, et alati tuleb kaubelda hinnast vähemalt pool alla, sest see käib Indias lausa asja juurde. Kohalikud võtavad seda pigem mänguna, kuid turistidele on see lausa kohustus, sest kui ei kauple, maksad lihtsalt mõttetult peale. Ja enamikel juhtudel õnnestub turistidel kauplemine väga hästi. Tasub vaid olla järjekindel.

Eriliste ostude sooritamise kohtadena mainiksin ära laupäeviti toimuva Ingo ööturu ning kolmapäeviti toimuva Anjuna rannapiirkonna turu, mis on väga populaarsed ja kuhu kauplejad tulevad ka Goast kaugemalt.

Rannapuhkus. Kuulsaimad rannad on Ca-langute, Baga, Anjuna, Morjim, Vagator ja Aramboli. Randades on alati lõputult kohvikuid ja ülisõbralikke teenindajaid, kuid ka kohalikke uudistajaid, kes käivad lihtsalt möödaminnes vaatamas, kuidas ikka üks valge inimene võib välja näha.

Ayurveda. Kui juba Indias olete, siis proovige kindlasti ayurveda massaaži. Seda teenust pakkuvaid tervisekeskusi on nagu seeni pärast vihma – sisuliselt iga 50 meetri tagant. Lisaks pakutakse massaaži tihtipeale ka otse rannas.

Hennamaalingud. India naistel on kombeks maalida nii kätele, randmetele kui ka jalalabadele huvitavate mustritega õnnetoovaid hennamaalinguid. Sellised maalingud kestavad umbes paar nädalat ning on ilusad vaadata.

Õhtune meelelahutus. Populaarseimad ööklubid Goas on Tito-s ja Cabana. Siiski on veelgi lõbusam käia rannapidudel, mis algavad märkamatult rannabaarides, kus te viimati näiteks hommikukohvi jõite.

Iseseisev ja rühmaga reisimine. Goasse saab turismihooajal Eesti reisikorraldajate kaudu otselennuga. Samuti on mugav reisida läbi Helsingi Finnairiga. Iseseisev reisimine jätab vabaduse
valida endale sobiv aeg, koht, viis ning seltskond. Iseseisev reisija pole tänapäeval enam reisi-ekstremist või rahapuuduse tõttu autostopiga liikuv tudeng, vaidettevõtlik inimene, kel soov kogeda enam kui reisikorraldajal pakkuda.

Goas soovitan iseseisval reisijal laenutada kohe esimesel päeval motoroller (ca 75–100 krooni päevas) ning liikuda ringi mööda Goa erinevaid piirkondi ja majutusasutusi, mida on seal lõpmata palju. Iseseisev reisimine võib kohapeal tunduda keeruline ja probleemiderohke, samas ununevad raskused ja probleemid naastes kiiresti, tagasi vaadates tundub ettevõtmine veel värvikam kui kohapeal viibides.

Mugavuse hindajal on kindlasti lihtsam minna rühmareisiga, kus teie eest hoolitsetakse ja teie aeg planeeritakse võimalikult huvitavalt.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et kuigi minu Goas käimisest on möödas juba tükk aega, on see koht oma sõbralikkuse ja inimsoojusega nii hinge pugenud, et ei saa seda peast kuidagi välja ning kaalun tõsiselt juba sel aastal oma lemmikkohta uuesti külastada. Ehk kohtumeseal ka sinuga, hea lugeja?

Fakte:
Goa on tibatilluke osariik Lääne-Indias
Asub India ookeani kallastel ning on maailmarändurite ja puhkuseotsijate huviorbiiti
pääsenud tänu oma kliimale ja lumivalge liivaga randadele. Selle Eestiga võrdse
rahvaarvuga ja pindalalt rohkem kui 10 korda väiksema paradiisi avastasid 60-
ndatel aastatel hipid.

Goa erilisus:
Ideaalne kliima. Palavad päevad ja sumedad ööd. Merevesi vastupandamatult
suppsoe.
Pikad valged liivarannad, puhas ookeanivesi.
Lopsakas loodus, põnev loomariik. Heldimust tekitavad elevandid!
Huvitav vürtsikas köök, hea õlu ja must rumm – hinnad rahakotti paitavalt odavad!
Mitmekülgne ja maagiline india kultuur, hinduismi huvitav põimumine katolitsismiga.
Merereisid, süvavee kalapüük, delfiinivaatlus.
Teistmoodi elulaad, väärtushinnangud, teistmoodi maailm.
Maailma vanim terviseteadus ayurveda, mille eesmärgiks on organismi loomuliku
harmoonia taastamine.
Palju põnevat vaatamist: džungliretked, templid, vürtsifarmid
Võimalus sõita ringreisidele mujal Indias.

 Dajana Tiitsaar

Wris Reisibüroo 

Põnevat reisimist,

reisipank.ee meeskond

Pakkumisega tutvu siit

Täpsemalt saate lugeda nende kohta siit.

Palju õnne Estravel,

reisipank.ee tiim

Eestist lamedamat maad annab otsida. Suur Munamägi on ju ilus ja kolmeaastase silme läbi ehk kõrgegi, Otepää oma küngastega on ka nii armas, aga… Tõelisse suusapisikusse nakatunu hinge kolme talvekuu jooksul ainult murdmaasõiduga ära ei toida, tuleb natuke raha välja käia ning minna kas või korrakski mägedesse!

Aga kuhu suusatama minna? Slovakkiasse? Mis hea pärast sinna ja kus see üldse täpselt asub? Kui sa selle peale õlgu kehitad, siis tea, et sa ei ole üksi! Ameerika president Bush tunnistas Slovakkia ajakirjanikule: “Ainus, mida ma Slovakkiast tean, on see, mida teie välisminister mulle äsja ütles.” Tegelikult oli ta Texases kohtunud hoopis Sloveenia välisministriga.* Suru oma valehäbi maha ja uuri koos Bushiga välja, mis koht see Slovakkia on ja miks sinna võiks suusatama minna? Loo teeb pikantseks veel teinegi asja- olu – minagi pole seal käinud! Sellepärast tulebki kodutöö ära teha ja ette võtta virtuaalreis, abiks internet ja sõbrad, kes on seal käinud!

ALUSTAME KAARDIST

Kui Slovakkia ja Kesk-Euroopa on suhteliselt paljudele geograafiliselt natuke “sassis” kant, siis selleks ju kaardid ongi, võtame atlase ette: koht polegi teab kus pärapõrgus, Lätist-Leedust läbi, Poolast kah, ja oledki kohal! Ikka tükk maad lähemal kui Alpid, Püreneedest rääkimata. Alpidest ei saa meiegi üle ega ümber, sest see on iga suusasõbra kõrvale sama mis lauluraamatus refrään, see lihtsalt kuulub asja juurde. Põhjamaade mäed on ju küll lähemal, aga nood on mere taga! Pealegi, milleksigal aastal Tallinki toita! Nii nagu Kalme hiiemägi Paide kandis, mis on üldsusele tuntud kui Mandri-Eesti keskpunkt, on Slovakkia vähemasti ise veendunud, et Euroopa geograafiline keskpunkt asub just nende pinnal, s.t: Euroopa süda on nüüd sellega leitud!

TROMB VEENIS VÄLISTATUD

Välisministeeriumi kodulehelt loen: “Slovaki Vabariigi ning Eesti suhted on sõbralikud. Slovakkia on Eesti oluline liitlane Kesk-Euroopas, samuti partner Euroopa Liidus ja NATOs.” Suveräänne demokraatlik Slovaki Vabariik loodi 1. jaanuaril 1993 pärast sametist abielulahutust Tšehhoslovakkiast. Seal elab 5 miljonit slovakki, kes räägivad emakeelena slovaki keelt. Kohalkäinud väidavad, et jube hästi räägivad vene (ikkagi slaavlased) ja inglise keelt ka! Veel olulist infot: Slovakkia ei ole osa võtnud Balkani sõjast, see oli Sloveenia, kes rebis end Jugoslaaviast lahti, ja Ida- Slavoonia oli see riik, mis vahepeal Horvaatia embusest “ära käis”. Ainus, mis neil kolmel on sarnast, on nende slaavi päritolu ja nimede kõla! Ka pole Slovakkias linnugrippi, Marburgi viirusnakkust, SARSi, pole teada rünnakuid turistidele ega terroristide huvi selle riigi vastu! Trombid veenides välistatud, sest pikki lennukiotsi ei ole! Seega täiesti tore koht, kuhu reisida! Riigi topograafiline kaart on suusatajale magustoit: mõnusaid pruune toone on nii võrratult palju ja tumerohelised igavad avarused pea olematud! Slovakkia on mägine maa! Kõrg-Tatrad on Euroopa kõrguselt teised mäed Alpide järel (kõrgeim tipp Gerlach 2655 m). Kliima nagu Mandri-Euroopas ikka, mõõdukaltsoojad suved, pilvised, külmad ja niisked talved. Aga kus on mäed, seal on talvel lund, ja kus on lund, seal on ka talverõõmud! Tillukesed Tatratesse tipitud õdusad külad on nagu terad tatrapudrus. Külades elavad lahked inimesed, avatud ja abivalmid, nagu mägede pojad ikka. Lääne McDonaldsi-kommertskultuuri värskendav puudumine ja iidsed rahvuslikud kombed tavad on siin täies elujõus. Mäed ise pidid olema ilusad-ilusad (sõbrad rääkisid ja pildi pealt vaatasin ka!): metsaga kaetud, seega sugugi pole nii, et kõledate kaljuste tippude vahel ulub vaid tuul. Sobivad igale maitsele, algajad tunnevad end mõnusalt turvaliselt (sest mets on ees ja nad lihtsalt ei näe, kui kõrgelt nad kohe-kohe laskuma hakkavad); vanad hundid naudivad laiu radu ja hõredat rahvamassi. Minu infopressingute peale on mõni küll kurtnud, et liftisabas hoiavad inimesed üksteisele liiga lähedale, et nagu vanasti poes piimasabas, aga ports nõukaaegset nostalgiat käib asja juurde! Mulle tehti veel selgeks, et vaata, kui sa Alpidesse suusatama lähed, pead seal afterski´l kaasa jorutama saksa šlaagreid, mida sa üldse ei oska; aga kui lähed Slovakkiasse, siis seal pidid kõrtsid olema eesti muusikat täis. Põhjus – eestlasi pidi seal lihtsalt nii palju suusatamas käima! Ja muide, kui suusatajad Alpides soojendavad end Jägermeisteri ja õllega, siis Slovakkias tehakse seda rummitee ja õllega!

ALPI HINNAGA SAAB SEAL 3 PÄEVA

Slovakkia pürib modernseks Euroopa riigiks, arendab turismi nagu Eestigi, mäesuusakeskused on täiesti kaasaegsed ja paljulubavad, hinnad on ainsad, mis seal – meie õnneks! – pole veel jõudnud nii kõrgele areneda. See on nüüd see just see koht, mis teeb Alpide sõbrale ehk pisut tuska, sest võrdlev hinnauuring näitab: ühepäevase Alpi mäepiletiga saab Slovakkias liugu lasta oma kolm päeva jutti; suuski saab kogu perele laenutada rahaga, mille Alpides peaks välja käima ühe komplekti eest. Ja veekeskusi kerkib nagu Eestiski võrdeliselt seente hulgaga pärast vihma, samas kui hinnad on neil sellise tagasihoidlikuma kasvuga. Üldiselt võibki jääda endale netis virtuaalreisi korraldama, otsa ja äärt ju ei ole! Saad teada, et Slovakkia maapõu peidab karstikoopaid, kus tuhanded aastad veetilkumist on kujundanud imelisi skulptuure; Slovakkias on mägijärved ja maa-alused järved, leiad portsu UNESCO pärandit, omanäolise puukirikute arhitektuuri 14.–15. sajandist (slovakid on 60 protsendi ulatuses roomakatoliiklased); leiad töötava geisri, viinamarjaistandusi ja veinikeldreid, sooje mineraalveeallikaid, mis juba neli sajandit täidavad termoveebasseine; leiad kindlusi, matkaradu jne, jne. Ei, aitab surfamisest, tuleb ikka ise kohale minna ja põhjus on imelihtne:ma ei olegi veel Slovakkias suusatamas

käinud! Kunagi hiljem võibki ehk nõustuda nende deviisiga: Slovakkia – forever in your heart (alatiseks sinu südames)!

Ilma ravimiameti loata tohib kaasas olla:

• Ravimeid ühe ravikuuri ulatuses (kuni 5 jaemüügi pakendit)
• Erinevaid ravimeid kuni 5 eri nimetust
• Psühhotroopseid ravimeid 2 nädalaseks raviks
• Narkootilisi ravimeid 1 nädalaseks raviks

Suuremate koguste välja viimiseks tuleb taotleda Ravimiameti luba ning uurida ka sihtkohariigi reegleid.

Reisiapteegis peaksid olema (sõltuvalt muidugi ka reisi sihtkohast):

• Igapäevaselt tarvitatavad ravimid (vererõhualandajad, diabeediravimid, psühhiaatrilised ravimid jm)
• Malaaria profülaktika, kui on malaariaohtlik riik (profülaktiline ravim, putukatõrjevahendid)
• Palaviku alandajad
• Põletikuvastased ravimid
• Valuvaigistid
• Nohu ja kõrvavalu leevendajad (eriti lastega reisides)
• Kõhulahtisuse ja -kinnisuse vastased ravimid
• Mere- ja lennuhaigust leevendavad vahendid (võtta 1-2 tundi enne reisi)
• Putukahammustust leevendavad vahendid. (Tavaline Off troopikasse ei sobi. Piisav kaitse on vahenditel, millel on märgitud lühend DEED.)
• Haavahooldusvahendid
• Mürgituse esmaabi vahendid
• Päikesepõletust ennetavad ja leevendavad vahendid (pantenool)
• Plaastreid

NB! Troopilistes maades tuleb ülihoolikalt jälgida, et arstid kasutaks ühekordseid süstlaid!

Allikas: vaktsiin.ee